Härmakosu küla ajalooline taust

Härmakosu küla on üsna pika ajalooga. Suuremaid talusid oli (on veel praegugi) seitse: Härmakosu, Eigosöödi, Tiiroja, Vastiko, Kallepõllu ja Palkaru. Vanimad ülestähendused on Vastiko talust, mis oli mõisavalitseja käest 1843. aastal ostetud. Selle talu peremees andis osa Vastiko talu maadest kaasavaraks oma tütrele. Hiljem nimetati see Niidipõllu taluks. Väiksemad talud tekkisid suuremate talude kõrvale: Liivasoone, Tagametsea, Tagavälja, Kosuoja.

Härmakosu küla on piirikülaks kahe suure valla vahel: ääremaa Anija vallale, mis piirneb Kuusalu valla Rehatse külaga. Ajalooliselt on küla seotud olnud mõlema vallaga. Asjaajamine, vahel ka koolis käimine oli Anijal, kirikus ja poes käidi hoopis Kuusalus. Seega on juba ajalooliselt kindel see, et küla edasiseks arenguks on vaja jätkuvalt ühendust mõlema vallaga.

Seltsielu oli külas vanasti elav: taludes oli palju lapsi, kes aitasid talutöödega toime tulla. Eriliselt toredad üritused olid talgud, kus peale tõsist töötegemist suudeti laulda-tantsida pea hommikuni. Ühised suusatamised, jaanituled ja seltsitegevused olid noorte elu kindlaks osaks. Töö tegemine oli vajalik, sest muidu ei suudetud talusid järjepidevana hoida. Kallepõllu talu peremees oli väga edumeelne: tema tallu muretsetud veoauto aitad kogu külal raskemate töödega toime tulla. Vastiko talu peremees aga sai loomade näitusel oma tõulooma eest hinnatava Vene Kubermangu medali.

Veerevale kivile ei kasva sammal – nii ütleb üks vanasõna. Külaelu tuleb samuti liikuva ja arenevana hoida, siis ei kasva kinni käidud rajad ja ei unune need tarkused ja kogemused, mis Eesti küla elus hoiavad, ja kuni elab küla Eestimaal, seni elab Eestimaa!

Pilt on pärit google.ee otsingu moodulist